Mul on olnud parim suvi. Ma sain tantsida, ma sain aega veeta minu kõige armsamate musirullidega, ma sain usinalt tegeleda oma mänguga ja ma sain rännata. Ma pole ühelgi suvel nii igas päevas kohal olnud nagu olin seda seekord ja ma hindan ja pean mälestusväärseks nende kolme kuu igat minutit.
Täpselt samad mõtted täitsid minu pead ka 9. augusti õhtul, mil pakkisin väsinult veel viimaseid asju kohvrisse ja seadsin järgmise päeva hommikuks kella 5.45 äratuskella helisema. Valetan, üks mõte oli veel "Ma ei viitsi homme Türki minna!" Kujutate ette! Ei viitsi TÜRKI minna? Kes mõtleb nii!?!?
Inimene, kes on olemasolevaga rahul! Tõesti ma tundsin või pigem kartsin, et Türgi reis ei suuda pakkuda mulle seda, mida olin siiani juba saanud. Nagu öeldakse peolt tuleb lahkuda siis, kui on kõige lõbusam... ja ma kartsin, et see vahva reis jääb juba unisemate tundide sekka, rikkudes nii kogu suve emotsiooni...
Aga oi, kui rumalalt saab üks tüdruk mõelda...
See reis, see kogemus, see koht, need inimesed... Juba päris pikka aega olen otsinud oma mõttelist oaasi, kuhu tumedal ajal põgeneda, sellist mälestust, millest kinni haarata, kui muu elu hakkab kuskile sügavale tõmbama ja ma sain selle, parema, kui ma oskasin endale ette kujutada :)
 |
| Minu ... |
 |
| ...eksootiline... |
 |
| ..lummav.. |
.
 |
| ...naljakas... |
 |
| ...vabadust täis.. |
 |
| ...põnevust pakkuv... |
 |
| ...paradiis. |
Ja meie eesti grupp... Oeh, see meie eesti grupp :) Sõnad ka ei suuda seletada, kui suurt rolli te mängisite minu oaasi loomisel ja ma olen ääretult tänulik teile selle eest :) Ometigi ilma teieta oleks minu reis peale kolmandat päeva vaid hotelli toas nuttes möödunud ja kes küll sellist mälestust oleks tahtnud, seega suur aitäh teile :) Te olete soojad ja head :)
Olgugi et terve minu suvi oli suurepärane, on siiski Türgi see, mis mind mõtetes kummitama ja mida mina igatsema jään. Ja igatseda on ju tegelikult tore...
