Lubage, hetkeks ma astuks välja.
Istuksin olematul pingil
selle olematu pargi
suure tammepuu all.
Näete väravat?
Näidake mullegi!
Sealt lipskaks pisukeseks välja...
Teid pole ammu näinud.
Sind veel kauem.
Jooksebki seitsmes aasta.
Seekord ka ei näe.
Teised on kohal.
Olen kade nende peale.
Ning teie,
kes nii isekalt
minust tükke hammustate,
mälute ning välja sülitate.
Teid on palju!
Teid on vähe!
Püüan sekundeid
ja pistan need auguga taskusse...
Ma paluksin üht peatust.
