Olukord, kus
"Ei saa magada" muutub
"Ei taha magada"...


Olen isekas? Pisut ehk, jah...
Aga teisiti ei oska,
ei taha vist ka....


Sekundite vahel on
terve igavik
ja ikka nad liiguvad liiga kiiresti....

Täna oleksid võinud kiiremini liikuda...


Igatahes :)

Üle pika aja olen jälle paigas. Vahepealsed mõtted, mis jõudsid käia kodust hirmutavas kauguses, on taas koondunud oma aeda ning kepslevad ja mängivad nagu lapsed kevadiste sulavete poolt tekitatud loikudes. Haigeks võib jääda, seda kohe kindlasti, aga kes sel küll mängu käigus pikalt peatub! Mina küll ei peatu, enam vast mitte...
Tartu vaim on minu keha igasse rakku pugenud... Teagi, kas asi on eesolevates jõuludes või nendes lausa muinasjutuliselt mõjuvates talveõhtutes, aga süda on suur ja esimest korda ma tunnen, et nädal kodus võib olla pisut liiga pikk....
Niimoodi oled mulle mõjunud, armas Tartu, kogu oma võlu ja inimestega, mida ja keda endas hoiad!